2019/20 IV periood
Kas kriisil saab olla positiivne mõju
Ütluse “head kriisi ei saa raisku lasta” autorluse üle vaieldakse. Kord on seda lauset omistatud Winston Churchillile, kord Chicago linnapea Rahm Emanuelile. Tegelikult avaldas M. F. Wiener 1976. aastal ajakirjas Medical Economics artikli pealkirjaga “Don`t Waste a Crisis – Your Patients` or Your Own” (ära raiska enda või patsiendi kriisi), milles ta kirjeldab meditsiinilise kriisi kasutamise võimalust parandamaks isiksuse omadusi, vaimset tervist ja elustiili.
45 aastat hiljem oleme jõudnud meditsiinilisse kriisi, mis muudab meie maailma alatiseks. Kogu traagika juures, mida koroonaviirus on endaga kaasa toonud, võib olla hetkel isegi kohatu mõelda ja kõva häälega välja öelda, et sellel kriisil on meile ka positiivsed mõjud.
Suurim muutus on minu meelest polariseerumise kadu. Kogu maailma rahvastikule on üleöö tekkinud ühine vaenlane, mis ei erista rassi, usulisi tõekspidamisi, poliitilisi vaateid ega sotsiaalseid klasse vaid sunnib erimeelsused minetama ning paneb inimesed ühtsena tegutsema ühise eesmärgi nimel.
Teiseks oluliseks muutuseks on tõsiteaduslikesse ekspertidesse uskumise tõus. Nõndanimetatud koroonakriis on sundinud inimesi kuulama eksperte. Kuni pandeemia saabumiseni oli kerge irvitada asjatundjate üle, pidamata nende hoiatusi miskiks. Äkitselt aga selgus, et viirusel on tõsi taga ja see sundis lõpuks ometi eksperte tõsiselt võtma. Hakatakse tunnustama kõiki neid, kes annavad oma panuse pandeemiaga võitlemiseks.
Koroonaviiruse pandeemia märgib individualismi lõppu. Egoism surutakse maha ning edu saavutamiseks on vajalik pingutada meil kõigil. Iga üksiku inimese tervekssaamine ja raskemal juhul ka ellujäämine sõltub nüüd just nimelt kogu ühiskonna ühtsest käitumisest ning sunnib oma seniseid käitumismustreid ümber hindama. Suurema osa maailma riikide karantiini panek on ju midagi ulmelist ja senikogetamatut. See on abinõu, mis pühendab kõigile üht ja sama eesmärki. Karantiinis olek üksikisiku seisukohast võib olla oi kui raske!
Paljud arvutipõhised tehnoloogiad muutvad igapäevaelus rohkem kasutatavaks. Võib juhtuda, et seni kontoris töötanud inimesed avastavad pealesunnitud kodukontori positiivsed väljundid ning kohandavad oma töö edaspidigi neti teel töötamiseks. Ilmselt nii mõnigi kontor saab näiteks loobuda kallist üüripinnast ning suunata vabanenud tulu hoopis firma arendamisse või töötajatele palgaks. Seoses suurema netikasutusega on karantiini ajal suurenenud ka inimeste nõudlus kvaliteetsema sisu järgi. Üldsus on avastanud netikontserdid, taskuhäälingud, virtuaalsed muuseumituurid, ja treeningtunnid, mis ka pandeemia lahenedes rohkem vaatamist-kuulamist leiavad. Samas suurendab see ka üldist altruismi, sest paljud kontserdid ja ülekanded kantakse ju hetkel tasuta üle. Tegijatele jääb tegemisrõõm ning teadmine, et saab edasi anda midagi südamest tulevat.
Pandeemiakriis paneb ka mõtlema meie planeedi tulevikule laiemalt. Juba praegu on maailmas tööstuse seisakutest tulenevalt kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine märgatav ning õhk on puhas. Veneetsia kanalitele on tagasi pöördunud luiged. Inimkond on oma määratu looduse alistamisega jõudnud punkti, kus loodusel polegi enam muud võimalust, kui püüda kohaneda inimese olemasoluga. Samas on loodus inimkonnale tekitanud palju uusi haigusi: SARS, Zika, Ebola.
Tuleks tõsiselt mõelda ka elusloomaturgude keelustamisele kui uue viiruse leviku võimalusele, sest sealt ju koroonaepideemia alguse sai.
Niisiis, koroonakriis pakub meile võimalust sellest olukorrast õppida ning edaspidi teha õigemaid valikuid.
Holden, lend 001d
Kevad minu linnas
Minu kevad algas linnas ja koduselt, sest elan Tallinnas.
See kevad on teistest palju vesisem ja külmem. Välja ma ei taha minna, kui vihma sajab. Koeraga aga pean vihmaga ikka jalutama minema.
Kahjuks Eestis levib koroona viirus ja sellepärast ei saa ma sõpradega koos olla. Kool on ka kinni pandud ja ma õpin kodus. Koduõpe ei ole väga halb aga see ei ole ka väga hea. Mulle meeldib see, et ma saan kodus õppida aga mulle ei meeldi see, et ma pean üksi õppima. Koolis õpetaja selgitab kõike ja on lihtsam. Sellepärast mulle meeldivad videotunnid. Kuid ma olen õppinud iseseisvamalt õppima.
Vabal ajal käin kas garaazis autosid remontimas ja hooldamas või mängin sõpradega arvutis. Kodus ma enamasti õpin või vaatan telekat.
Kui tavaliselt ollakse kevadel rohkem õues ja saab rohkem sõpradega koos olla. Loodan, et suvel saab sõpradega jälle koos olla.
Mattias Mihkel, lend 007e
© 2024, Almanahh