Almanahh

Eesti

Eesti on mu kodumaa,

tore väike riik on ta.

Siin on linnad siin on külad,

siin on metsa meile küllalt.

Eesti on ka loomi palju,

leidub meil ka mõni kalju.

Linnud lennul siia-sinna

lendavad ka üle linna.

Eesti sünnipäev on tore,

väga vana ta ju pole.

Kõike head ma sulle soovin!

Hoolida sinust rohkem proovin!

Nora, lend 008e

Elu Eestis

Ei kasva meil banaanipuud,

kuid kartulit on palju.

On kurgist punnis meie suud

ja metsas rohkelt marju.

Siin leidub küllalt värsket õhku

ja järvesidki näen ma.

Nii õhtul poen ma sooja põhku,

et näha järgmist rõõmsat päeva.

Uku Aksel, lend 008e

Minu Eesti

Mina ei tea,

mis on see maa?

Kaunis meie

kodumaa.

Siin on kuused, männid, liivavallid.

Talvel paksud mütsid sallid.

Kevad toob meil pajupallid.

Sügised on muidu hallid.

Trino, lend 008d

Eesti

Eesti – ma sündisin siin,

külm oktoobrikuu oli siis.

Mis sest, et ujuda eriti ei saa,

mulle ikkagi armas see maa.

Palme ei ole ja ilm on sageli kole.

Minu meelest ikka tore.

Teist kodu mu südames pole.

Robert, lend 008d

Vabariigi aastapäevale pühendatud kõne

Tere kallid kooliõed ja koolivennad, kallid õpetajad ja meie kooli direktor!
Mina olen Lovisa Aleksandra Pukk, 3D klassist.
Eesti Vabariik saab 102. aastaseks. See on väga väärikas vanus. Vanus, kus meie riigil on piisavalt kogemust ja elutarkust.
Eesti riik on väike, kuid siin elavate inimeste jaoks on Eesti kõige tähtsam ja olulisem riik. Samamoodi peaks iga siin elav inimene olema Eesti riigi jaoks oluline.
Olgu selleks 95-aastane tädi Amanda, 56-aastane onu Anatoli, 2-aastane väike Matilda või 23-aastane siia kolinud Ahmed.
Meil kõigil võiks olla siin hea elada ja meie kõik olla hoitud ja hinnatud.
Hoidma peaksime ka oma kodu, loodust ja keskkonda meie ümber. Et kõik inimesed, loomad ja taimed saaksid juua puhast vett ja hingata värsket õhku. Liikuda vabalt nii metsas, mererannas, rabas kui linnatänaval.
Et meie rahvuslind suitsupääsuke saaks lennata helesinises taevas ja rahvuskala räim ujuda puhtas Läänemeres.
Muutes iga päev iseennast natuke hoolivamaks ja targemaks ning arvestades teiste inimeste, loomade ja keskkonnaga meie ümber, saame me kõik parandada elu Eestimaal. Alustame juba täna, Eesti Vabariigi 102. sünnipäeval.
Vaata oma kõrval istuvale kaaslasele otsa, naerata talle ja ütle midagi toredat!
Jäta veepudel ostmata ja haara kodust kaas klaaspudeliga värsket vett. Istuta igal aastal vähemalt üks puu. Sorteeri prügi ja proovi seda võimalikult vähe tekitada.
Astu läbi naabritädi juurest ja aita teda. Märka iga oma klassikaaslast ja küsi, kuidas tal tegelikult läheb.
Igaüks meist, meie olemegi Eestimaa. Hoolime ja hoiame üksteist. Iga päev! Päevast päeva!
Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva meile kõigile! Olgu me hoitud!

Lovisa, lend 007d

Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti! Armas Eesti rahvas, head vabariigi aastapäeva! 100 aastat tagasi oli Eesti sõjas Venemaaga. Lõpuks sõlmiti Tartu rahu. Sellel aastal sai 100 aastat Tartu rahust. Tartu rahuga pandi paika Eesti ja Venemaa piir. Tartu rahu on Eestile Vabariigile väga tähtis.
Olen selle üle uhke, et Eesti lapsed on targad ja seda on ka uuringud tõestanud. Kindlasti on väga suur osa selles, et Eesti koolid ja õpetajad on head. Järelikult on ka täiskasvanud targad ja suudavad palju. Eesti haridus on üldse hea kõikides koolides.
Eestis on ka imeilus loodus, aga puid raiutakse väga palju maha. Osad küll ütlevad, et ei raiuta midagi nii palju neid maha ja pannakse tagasi kasvama. Kuid mu koduküla lähedal on metsas palju kohti, kus on puid väga palju maha võetud ja koledad augud metsa sees. Loodan, et eestlaste tarkus on see, mis päästab Eestimaa metsad lageraiest. Metsi on meile vaja, sest metsad ja puhas loodus on Eestimaa rikkus.
Kliimasoojenemine on ülemaailmne probleem. Selle tulemusena võib saja aasta pärast maailmamerede vesi üle 2 meetri tõusta ja näiteks Eestis polegi enam lund. Mida me saame teha, et seda ei juhtuks? Me peame aru saama, et see on tõsine probleem ja alustama kasvõi väikestest asjadest. Näiteks vähem asju ostma.
Tähtis on ka see, et ÜRO julgeolekunõukogus sai Eesti viieteistkümne liikme hulka. See tähendab, et Eesti saab osaleda maailma probleemide lahendamisel.
See, mis tuleb homme või tulevikus, on kõik meie teha! Loodan, et me teeme tarku otsuseid, sest meil on ainult üks Eestimaa.

Elagu Eesti!

Marius, lend 007e

Isamaa ja emakeel

14. märtsil 1801. aastal Viljandimaal sündinud Christian Jakob Petersohn valutas oma lühikese elu jooksul hinge eesti keele ja meele pärast. Eesti ajalukku on ta end kirjutanud Kristjan Jaak Petersonina, kirjutades eesti keeles, kuidas keel tuleb maast ja tõuseb taevasse.
Kõige aluseks on (isa)maa, millel elavad (ema)keelt kõnelevad inimesed. Eesti keele säilimine senini kõnes ja kirjas on ju tegelikult tõeline ime. Olles aegade jooksul olnud saksa, vene ja inglise keele tugevas mõjusfääris, oleme siin kõige kiuste rääkimas eesti keelt riigikeelena oma 1,3-miljonilise rahvaarvuga kodumaal. Eesti keel, kiuslik nagu eestlane ise, on visalt vastu pidanud. Üle terve ilma on eesti keele rääkijaid ligikaudu miljon inimest.
Isegi kordades suurema kõnelejate arvuga keeled on jäänud üksnes suulisele tasandile, rääkimata juba väljasurnud keeltest. Maailmas on 2500 ohustatud keelt ehk keelt, mida lapsed enam ei kõnele. 200 keelt on hiljuti välja surnud ehk neid ei kõnele enam mitte keegi. Meie ülesandeks on hoida seda keelt ja meelt nii, et ka 200 aasta pärast saaks selles samas keeles rääkida ja kirjutada miljon inimest.
Ei ole uudis, et eesti keele säilitamiseks peame kõik pingutama järjest rohkem. Meie õnn on eestikeelne kooliharidus ning muukeelsetel Eestis elavatel inimestel on kohustus eesti keelt õppida. Kui astuda aga kooliuksest välja, on tänapäeva infoajastul raske hoida keelt puhtana, kasutamata ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Ilusas keeles kirjutatud raamatuid loeme järjest vähem, suunamudijate vigast youtube’i keelt kuuleme järjest rohkem. Õigekiri ei tundu ka enam väga populaarne olevat. Ka ajaleheartiklites ilmuvad tekstid on tihtipeale vigases keeles.
Vahepeal maad võtnud võõrkeelsete nimede paneku trend on ehk tänaseks vaibumas, kuid nii mõneski Eestist eemal elavas peres, kus üks vanem on eestlane, lapsed eesti keelt ei valda. Sel juhul õpivad pigem vanavanemad ära inglise keele lastelastega suhtlemiseks, selmet lapsed oma emakeeles kõneleks.
Ka teaduskeel on pigem inglise kui eesti keel. Igaüks, kes on mõne uurimistööga kokku puutunud, teab, kui raske on panna ingliskeelne teadustekst eesti keelde ümber. Mõnikord osutub see emakeelsete väljendite puudumise tõttu võimatukski.
Nagu kõik keeled, on meie emakeel pidevas muutmises. Nii nagu sadu aastaid tagasi sakslaste loodud kunstlik ja saksapärane eesti kirikukeel andis eestlastele võimaluse Euroopa kristliku kultuuri asjades kaasa mõelda, on praeguste keelemuutuste taga vajadus laiemat pilti näha ning muu maailma asjades kaasa rääkida. Jätkuks vaid meis endis rohkem kaasaegseid Kristjan Jaake, kes teeks kuuldavaks oma hääle ilusas emakeeles, hoides eesti keelt kiiva kiskumast.

Holden, lend 001d

Tere, lugupeetud kuulajad!

Täna räägin ma teile isamaast ja emakeelest ning sellest, mida need sõnad mulle tähendavad.
Minu jaoks on isamaa maa, kus olen sündinud mina, kust on pärit minu vanemad, vanavanemad, nende vanemad ning veel paljud põlvkonnad enne neid. Emakeel aga on keel, mis on mind juba sünnist saati ümbritsenud ja mida räägitakse meie kodus ning meie armsal Eestimaal. Minu pere juured on Eestis, minu isa ja ema on pärit Eestist ja nii ka kogu meie ülejäänud pere. Minu üks vanaema ja tema suguvõsa on küll Leedust, aga ise ma pean ennast ikkagi üleni eestlaseks.
Maailma mõistes on Eesti üks väga väike riik, aga meil on oma keel, eesti keel, mida räägib emakeelena Eestis ja mujal 1 082 000 inimest. Lisaks räägib eesti keelt veel 168 000 inimest, mis tähendab, et see arv kokku annab meile ungari ja soome keele järel kolmanda koha Uurali keelkonnas. Huvitav on siin see, et kõik need keeled on soovõrdsed ja neil puudub grammatiline sugu.
Veel põnevat meie emakeelest. Ilmselt on kõik kuulnud lugu eesti keele erakordsest kõlast. Räägitakse, et kunagi saavutas eesti keel keelte iludusvõistlusel 2. koha lausega „Sõida tasa üle silla“. Uskumatu tundub ka see, et “Kääbiku” ja “Sõrmuste isanda” autor J.R.R. Tolkien kasutas neid raamatuid kirjutades haldjakeele väljamõtlemisel eesti keelt.
Jah, eesti keel on küll üks väga väike riigikeel maailmas, aga minu jaoks tähendab see seda, et mina saan oma kodumaal õppida oma emakeeles, lasteaiast ülikoolini välja ja sealt edasi ka. Kõik elus vajalikud toimetused saan ära teha eesti keeles ja lisaks, ükskõik mis infot mul vaja on, saan seda otsida internetist ja seda eesti keeles. Tean, et eesti keel on ka teaduskeel, mis on väikese keele püsimajäämiseks väga tähtis. Aga tean ka seda, et eesti keelt ähvardab palju ohte, näiteks liigne võõrkeelte kasutamine, aga õnneks on meil suur hulk inimesi, kes iga päev tegelevad eesti keele arendamise ja kaitsmisega. Ka minu tädi, kes on eesti keele õpetaja, aitab lastel meie emakeelt õppida ja hoida.
Aja jooksul on korduvalt olnud ohus ja teiste riikide võimu all ka minu armas isamaa. Iseseisev riik oleme olnud väga vähe aega, aga mina olen sündinud ja terve oma elu elanud vabas Eestis. Ma ei saaks öelda, et ma kogu aeg mõtleksin sellest, sest minu jaoks on see tavaline ja loomulik, aga olen märganud, et minu vanematele ja vanavanematele on see teema väga tähtis, sest nemad elasid ja sündisid siis, kui Eesti oli okupeeritud riik. Ma arvan, et just seetõttu hindab minu perekond väga seda vabadust, mis meil praegu on. Ja et just sellepärast me tähistame kõiki Eestile olulisi tähtpäevi alati perega koos.
Lõpetuseks soovin ma väga-väga, et me oskaksime hoida ja armastada oma kallist isamaad, et loodus ja metsad püsiksid, et maaelu jääks alles, et lindudel ja loomadel oleks edaspidigi koht, kus elada ja kasvada ning et meie kaunis emakeel muutuks aina värvikamaks ja ilusamaks.
Aitäh kuulamast!

Laur Lukas, lend 005e

Postitatud: Teisipäev, 03.03.2020 kell 03:36 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0