Almanahh

Eile nägin ma Eestimaad

„Eile nägin ma Eestimaad!

Nägin hurtsikuid, saunasid,

nägin bagaaži ja paunasid,

väljal kivivõsa aunasid –

eile nägin ma Eestimaad.“

Nii nägi Eestimaad Juhan Liiv 120 aastat tagasi. Ta näeb selles luuletuses veel „lagunenud talumajasid“, „rammetuid rajasid“ ja kuidas „vaimuelu on hämaras“ ja üldse on kõik võssa kasvanud ja hall.

Sajand hiljem näevad ansambel Ruja ja Ott Arder hoopis teistsugust Eestit:

„Eile nägin ma Eestimaad!

Suvilaid, Soome saunasid,

nägin baare ja plaažisid,

nägin uhkeid garaažisid!

Eile nägin ma Eestimaad!“

Elu Eestis oli saja aastaga märgatavalt paremaks läinud. Hurtsikute asemel said eestlased lisaks kodule lubada endale suvilaid, saunad olid arenenud Soome saunadeks, prinkidel rindadel ja pepudel kanti teksapükse ja nailonit. Ning küll vast kerge irooniaga nenditi, et küll on „ilus aeg, kus pole varjusid“.

Eile nägin ka mina Eestimaad. Ei ole võsa, vaid hästi majandatud metsad ja tühjad raielangid. Alles on suvilad, aga pigem käime puhkamas soojal maal või mägedes. Nailonit ei kanna enam keegi ja noorkarjad ei ole mitte ainult nummerdatud, vaid ka registrisse kantud.

Elu Eestis on hea ja kuigi ikka veel on varjusid, saame nendest vabalt rääkida, kartmata, et kedagi valede sõnade eest vangi pandaks.

Me saame küll vabalt rääkida, aga ikkagi on inimesed kurjad. Vihatakse kõike, mis on võõras või teise nahavärviga. Ei öelda üksteisele tänaval „tere“, naeratatakse vähe. President räägib palju koduvägivallast ja vaesuses elavatest lastest.

Õnneks päris nälga enam keegi tundma ei pea ja heategijaid tuleb iga aastaga juurde. Inimestel on rohkem aega teiste eest hoolitsemiseks ja ka oma perele. Üha rohkem on rääkima hakatud 4 päevasest töönädalast ja kolmest puhkepäevast. Huvitav, kas see tähendab ka lühemat koolinädalat või peame meie ikkagi reedeti pinki nühkima. Üks on selge: nii head aega nagu praegu, pole Eestimaal kunagi varem olnud ja loodan, et see kestab igavesti. Hoolimata sellest, et igal varasemal sajandil on keegi Eestile kallale kippunud.

Eile nägin ma Eestimaad ja näen ka täna ja homme!

Elagu Eesti!

Helena, lend 004e

Eesti keel on salakeel

Käes on Eesti Vabariigi 101. aastapäev ja me saame jälle oma riigi sünnipäeva tähistada. Sellise päeva puhul on ,, jälle“ tore öelda.

Eesti keel on tõepoolest salakeel. Kui sa räägiksid seda kuskil muul maal, ei saaks sinust keegi aru. See kõlab teise maa rahvale nagu kärbsepinin, seda on raske õppida ja selle rääkijaid on väga vähe.

Mul on minuvanused sugulased, kes elavad Ameerikas, aga räägivad eesti keelt, kuigi juba nende vanaema pole kunagi Eestis elanud. Mitmed neist lastest käisid Eestis sel suvel esimest korda, aga nad räägivad omavahel eesti keeles, sest nende isa on eestlane ja isa jaoks on see oluline. Minu ja nende eesti keel on veidi erinev, sest nende pere on seda rääkinud 75 aastat Eestis mitte elades, aga me saame ikkagi omavahel suhelda. Nende jaoks on eesti keel tõeline salakeel – keel, mida räägib peaaegu ainult nende pere. Kui me neil külas käime, siis tavaliselt halloween’i ajal, nemad tulevad meile külla näiteks laulupeoks.

Mõnda neist lastest on koolis kiusatud, sest nad on eestlased. Selle pärast, et nad on eestlased! Neile meeldib eesti keel, aga muidugi ei taha nad, et neid kiusataks. Huvitav, miks on nii, et endast erinevaid peab kiusama? Mu sugulane rääkis, et ühel päeval, kui ta koolibussi läks, kohtus ta seal veel ühe eestlasega ja nad said oma „päkapikkude keeles“ rääkida. Ilmselt see häiribki teisi, kes eesti keelest aru ei saa.

President Lennart Meri on öelnud, et ta ei muretseks eesti keele pärast, pigem muretseks ta inglise keele pärast, mida räägitakse igas maailma nurgas isemoodi. Ta ütles, et inglise keelt võib tabada ladina keele saatus, mis oli kunagi keel, mida oskasid kõik haritlased, aga mis tänaseks päevaks on oma tähtsuse kaotanud. Me ei tea tulevikku ette, aga mulle tundub see mõttekäik huvitav. Eesti keel on inglise keelega võrreldes vastupidine – oleme ilmselt maailma väikseim rahvas omakeelse ülikooli ja teadusega.

Eesti keel on väga ilus keel, aga seda keelt räägib ja sellest saab aru ainult üks miljon inimest. Eesti keeles on palju laule ja vanasõnu. Eestlase mõtted on eesti keeles kõige selgemad ja meie oma keel väljendab meie arusaamu kõige paremini. Näiteks võib laulu sõnu küll tõlkida, aga mõte ei pruugi enam samaks jääda. Sellepärast on kõige lihtsam laulda ikka emakeeles: Eestis on sel suvel järjekordselt laulupidu ja neid on peetud juba 150 aastat.

Eesti keel ei ole igal pool Eestis ühesugune. Meil on säilinud mitmeid murdeid ja mõnedes murretes on ilmunud raamatuid ja tehtud ka raadiosaateid. Kõik need inimesed oskavad küll ka tavalist eesti keelt rääkida, aga neile ilmselt lihtsalt meeldib, et neil on omakorda oma salakeel.

Eesti keel teeb meist selle, kes me oleme. Eesti keel ja Eesti riik vajavad teineteist ja sellepärast on õige soovida Eesti riigi sünnipäeval jõudu ka eesti keelele.

Head vabariigi aastapäeva kõigile!

Helga Maari, lend 004e

Eesti Vabariigi sünnpäev

Eks me kõik tea, et eesti keelt ei räägi just paljud inimesed. Mõned isegi ei tea, mis on Eesti. “Aa… see väike riik Venemaa kõrval,” või “see väike riik Euroopas.” Keegi ei ütle kunagi, et see on Eesti, vaid alati seostatakse seda millegagi. Miks Eesti ei saa nii palju tähelepanu kui Donald Trump oma müüriga? Me ju ometigi leiutasime Skype’i. Oleme e-riik, kuid ikka… mitte midagi. Inimesed ei torma ustest akendest sisse, paludes autogramme või, et saada üks hea klikk su näost.
Kuid sellest hoolimata on meil palju rikkusi. Palju metsa, jõgedes voolab puhas ning kergelt loksuv vesi. Igal asjal on oma lugu. Näiteks see puu, tal on oma lugu. Mitu aastat tagasi poetas tema seemne mulda väike tüdruk, suu naeru täis kastes mullapinda iga päev, lootes et kunagi kasvab see puu tema pikkuseks. Nüüd on väikesest tüdrukust saanud vanamemm, kes vaatab aknast, kuidas ta lapselapsed mööda muru ringi sibavad. Ning see puu on täitnud oma ülesannet, kasvades aina kõrgemale taeva poole.

Nii on ka meiega. Meil on oma lugu, oma keel ja kultuur, mida peab hoidma nagu vastsündinud beebit, hellalt ja õrnalt. Teda hoidma, mitte laskma tal kukkuda ning vaadata, kuidas ta kasvab.

Eesti on küll väike ja vähese rahvaarvuga. Kuid sellel on oma lugu. Lugu, mida saab iga üks ise kujundada, valides õigeid värve ning maalides pilti, mida nemad soovivad. Mina tahan ainult seda, et iga üks leiaks vähemalt ühe asja, mis neile meeldib. Vahet pole, milline asi. See võib ka lihtsalt olla üks lill aasal. Kuid vähemalt on sul see üks lill, mis sulle meeldib.
Nagu ütles kord Lennart Meri: “Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.” Sina, sina, sina ja sina, saad muuta Eestit paremaks, värvilisemaks, ilusamaks. Tee seda, mida sulle meeldib teha ja, mida sina tahad. Kuna just, siis saab Eesti olla selline nagu iga üks soovib. Head vabariigi aastapäeva ning pidage meeles, igal ühel meist on oma lugu.

Aurelia, lend 003e

Maarjamaa mehed

Kui üles ärkan hommikul,

Mõtlen, kus mu mõmmik on?

Ojas voolab palju vett,

Mõmmik mugib õues mett.

Mulle meeldib suhkruvatt

Rohkemgi kui maadlusmatt.

See ju täitsa jama jutt

Arvab Lurich maadluskutt.

Maarjamaal on kuulsaid mehi

Arvo Pärt ja Nublu ka.

Tänak, Kangur, Lennart Merli

Eesti, Eesti ela sa!

Autor: Karl Heinrich, lend 007d

Eesti

Eesti keel on emakeel

seda me veel õpime.

Kui me suureks kasvame

seda me siis räägime.

Teadma peame meie kõik

rahvuskalaks on meil räim.

Linnuks aga pääsike,

lilleks ilus rukkilill.

Eestimaal on olla mõnus

palju sooja on meil Võrus.

Külmapealinn Jõgeva

seal saab lumes hullata.

Autor: Joosep, lend 007d

Eesti

Meil on palju metsi,

Seal kohtab vahel kitsi.

Metsas on meil marju, seeni,

Neid vanaema marineerib.

Meri on siin sinine,

Sealt paistab taevas pilvine.

Eestit hoiab käes naine,

Hiiumaal on surfilaine.

Eestimaal on pigem külm,

Kuid see meile sobib küll.

Rahvustoiduks on siin kama,

Sooja saame saunalaval.

Rahvast on siin pigem vähe,

Osa välismaale läheb.

Keel meil kõlab kummaline,

Elada siin turvaline.

Autor: Nora, lend 007d

Minu Eesti

Päike, mets ja kodutalu,

Õues kokku võib lugeda kanu,

Muriga koos käin lehmakarjas,

Õhtul rõõmuga hobuseid harjan,

Anni ja Hansuga kelgutan lumes,

Tuppa tulles on põsed mul jumes,

Ema toob ahjust leivapätsi,

Lesole kuivama riputab mütsi,

Õhtul on tuba täis naeru ja nalja,

Laulame koos ja limpsime kalja,

Hommikul vara me heiskame lipu,

Seesama lipp läheb Hermanni tippu,

Lipuehtes on iga maja,

Eestimaal on sünnipäev täna,

President juhatab meie paraadi,

See teeb rõõmsaks nii memme kui taadi.

Palju õnne mu kallis Eestimaa!

Autor: Lovisa Aleksandra, lend 007d

Sportlik Eesti Nõmme Kalju

Eesti riik on väike aga tubli,

Siin on Nõmme Kalju klubi.

Kui jalka palli toksin ma,

Eesti meistriks saan siis ka.

Eesti koondis palliplatsil,

Rasket tööd ta teha rassib.

Vorm neil seljas nagu lipp,

Platsil kõnnib kena vipp.

President on tema nimi,

Mäng nüüd algab kull või kiri.

Autor: Oliver, lend 007d

Postitatud: Kolmapäev, 20.02.2019 kell 08:29 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0