2016/2017 V periood

Minu klass

Klassis poisse on meil 12,

ka minagi olen ĂĽks neist.

Olen lõbus, vahva sell,

jooksen kui hĂĽĂĽab koolikell.

Rauno rahulik, vaikne ja hea,

seda ma tõesti mainima pean.

Dominik on rahvastepallis hea,

kuid Maksimil on tark pea.

Oskar meil on väga kiire,

ta võimetel ei ole piire.

Carlos hästi mängib tennist,

kuid minagi ei puudu trennist.

Ralf laulab ja mängib pilli,

kuid Antoniga Sollis tšillin.

Gregor kergejõustikus käib,

seal ta väga tubli näib.

Karl Rihardile meeldib jalgpall,

tal oleks nagu sada paari jalgu all.

Parim joonistaja on Mikk,

ka minu halvad joonistused on minevik.

Karlile meeldib lugeda,

kuid talle ei meeldi pugeda.

TĂĽdrukuid meil palju, tead,

kuid nendest palju ma ei tea!

Sebastian Haamer

4. e klass

 

Meie klass

Meil on tore õpetaja,

oskab hästi õpetada

ja aitab mul tööd lõpetada.

Ă•petajal on tark pea,

seda igaĂĽks ju teab.

Klassis õpilasi palju,

õpetaja nagu kalju,

kunagi ei lähe närvi,

hoopis näitab meile värvi.

 

Täitsa tore tund on mata,

kokanduses lauda katan.

Püüan pisteid teha käsitöös

ja tean, et oskused ei tule üleöö.

Eesti keeles panen sõnad riimi,

kui olen tubli, sõidan Viini.

Anna Maria Tottrup

4. e klass

 

Kool

Minul koolis sõbrad on,

väga toredad nad on.

Sõpradega vahetunnis,

naerame ka vahel tunnis.

Siis meid keelab õpetaja,

käsib naeru lõpetada.

Meie jääme kohe tasa,

et ei saaks me pahandada.

Helena Katariina Tõnise

4.e klass

Sünnipäev

Donaldil oli 5. mail sünnipäev. Ta sai 12-aastaseks. Ta ärkas hommikul vara ja ootas, millal ema ja isa teda üles laulma tulevad. Aga kedagi ei tulnud. Lõpuks sai kell 10 ja ta läks alla. Seal askeldas ema Donaldi sünnipäevaasjadega.

Donald küsis emalt, kas too ikka mäletab, et tal on täna sünnipäev. Ema vastas kavalalt, et mäletab küll. Poiss läks oma tuppa ja lamas voodis.

Jõudis kätte õhtupoolik, külalised pidid olema juba tunni pärast siin ning Donald polnud ikka oma kinki saanud. Ta ohkas sügavalt, sest ta nii soovis omale iPhone 6. See oli tema unistuste telefon.

Külalised ja isa saabusid. Donaldil ei lubatud alla tulla. Ta pidi istuma ja ootama. Lõpuks ta enam lihtsalt ei suutnud oodata ning ta tormas alla korrusele. Seal ootasid teda ema, isa, vanaema, vanaisa ja paljud teised sugulased. Nad laulsid Donaldile ja lõpuks andis isa talle karbi, mille sees oli tema unistus iPhone 6. Ta tänas kõiki ja hakkas kohe sinna mänge alla laadima ning neid mängima. See oli ta parim sünnipäev!

Gert Plooman 5.d

 

Kui mina oleksin suur

Kui mina suureks saan, siis hakkan majade ehitajaks. Ma ehitan 20 meetrit sügava ja 100m2 suurusesse karjääri linna. Selle linna kõige kõrgem torn ulatub merest 400 meetri kõrgemale. Ja kui linn on valmis, siis ehitan ma maa peale linnast igale poole 500 meetri kaugusele müürid, mis peavad vett ja siis ma laseksin linnale vee peale. Muidugi oleks terve linn veekindel. Kui kõik on valmis, siis asustan ma linna ära, igaüks, kes linna tuleb, saab endale tuukriülikonna ja maja, mis maksab miljon eurot. Iga lisa maksab vähemalt 10000 eurot. Igas majas on ka masin, kus saad valida, mida sa sellel nädalal süüa soovid ja masin toob kõik toiduained, mida soovid. Kõik asjad, mida ära viskad, lähevad automaatselt vaakumiga imedes prügikogumise ja asjade tootmistehasesse. Kogu prügi sorditakse, seejärel sulatatakse, pressitakse või pestakse läbi. Sa saad liikuda erinevate tasandike vahel liftiga, mis liigub samuti vaakumiga. Lift on risttahuka kujuline. Selle lagi ning põrand on metallist, seinad on 20 sentimeetrisest klaasist, et see vee survele vastu peaks. Lift liigub üles ja alla linna kõige kõrgemas tornis. Vesi linna peal liigub ringiratast, ringvoog saab oma jõu düüsist, mis omakorda saab oma jõu vesirattast, mis on müüri külge paigaldatud. Kui vesiratas peaks seisma jääma. siis saavad düüsid lühikest aega oma energia akudest, mis said oma energia vesirataste ülejäägist või linna elektripangast. Oleks siis päris uhke istuda seal linnas, mõnel pingil, tuukriülikonnas ja vaadata seda vaadet, mis jääb üles.

Robin Soorand 4.d

 

Ulakas Krõll

Hommikul läks Krõll pahandust tegema. Ta sõi kõik toidu ära, naerutas, näpistas, mängis liivaga, kõdistas, tegi haiget ja isegi proovis maja sassi ajada. Aga ema sai teada, mida Krõll tegi. Ja siis tuli Krõllile üks mõte. Kas sina tead? Tal oli kõht tühi ja ta läks garaaži ja sõi kõik autoistmed ära. Siis oli tal janu. Ta hüppas takso peale ja sõitis laborisse. Seal ta jõi ära kõik ained ja muutus ülisuureks. Siis ta läks tagasi koju ja lõhkus pool maja ära. Pärast seda kutsus ta töömehed uut maja ehitama.

Henrik Arusoo 1.e

 

Tore jalutuskäik

Poiss nägi koera ja mõtles endamisi, et kes võiks olla selle armsa koera peremees. Ta otsustas koera jälgida ja kõndida temaga kaasa. Koer oli väga rõõmus, et poiss temaga kaasa tuli. Lõpuks koer peatus ühe vana maja ees, kus trepil istus hallipäine vanataat. Vanataat tõusis püsti ja muutus väga rõõmsaks oma triibulist koera. Ta arvas, et poiss tõi ta kadunud koera tagasi. Tänutäheks kutsus vanataat poisi tuppa teed jooma. Taat sai aru, et poisile koer väga meeldib. Taat tegi ettepaneku, et poiss võiks käia koeraga jalutamas, kui soovib. Poisile see mõte meeldis. Ja ta hakkas iga päev koera juures käima. Poisist ja koerast said väga suured sõbrad.

Hans Kristian Prants 2.e

 

Põhjustejooks

Varahommikul kogunesid metsastaadionile kõik välejalgsed loomad, kes polnud talveks magama heitnud, et kiirjooksus jõudu katsuda.

Kohale oli tulnud jänes, sest ta arvas, et ta on väle. Rebane, sest ta arvas, et ta võidab oma kavalusega. Muidugi ka hunt, sest ta tahtis näidata kutsikatele, et on kiireim jooksja maailmas. Tuli ka karu, et lumist loodust nautida. Kui start käis, jooksis jänes kohe eest ära, hunt tema järel. Rebane aga võttis rahulikult, teades, et jänes ja hunt kukuvad lõksu. Karu seeasemel et joosta, võttis rahulikult ja pani tähele iga väikest detaili. Natuke aega hiljem kukkusidki hunt ja jänes lõksu teades, et midagi pole enam teha, aga kuna rebane peitis selle nii hästi ära, kukkus ta isegi sinna lõksu. Karu aga märkas igat detaili, isegi lõksu. Kuna ta oli nii heatahtlik, siis aitas ta nad sealt välja. Kokkuvõttes võitis jänes, aga koos hundi ja rebasega otsustasid nad anda trofee karule. Lõpuks sai karu trofee omanikuks, jänes kiirjooksu võitjaks, hunt heatahtlikuks ja rebane pettus, et ta lõks töötas hoopis tema enda peal.

Karl Robin Rillo 4.e

 

 

Fantaasiamaa

Fantaasiamaal on palju kommi,

kuid ka palju seal on pommi.

Sa mõtled ja mõtled, üldse ei tea,

mis kĂĽll tegema peaks?

Mõtled, et koerad ümber su pea,

mõtled, et mis nad küll tegema peaks.

Fantaasia on see, mida sa välja mõtled

ja sa proovid seda mängida.

Sõber kiigub kiige peal.

Seal on meil hea.

Sandra Tolli, Lauri Lahesoo, Loore Vilms, Ferris Rahu 3.d

 

 

 

 

 

 

Kommenteerimine on keelatud.

  • Seoses Tallinna Kesklinna Põhikooli läheneva 5. sĂĽnnipäevaga tekkis mõte luua digialmanahh. Mõtte autor oli direktor Jaana Roht. Almanahh sisaldab laste kirjanduslikku ja kunstilist loomingut ning täieneb jooksvalt.