2017/2018 II periood

 

01.09.1988, neljapäev

Minu nimi on Veroonika, ma olen kuus aastat vana. Ma olen lühikest kasvu tüdruk tumepruunide juuste ja helesiniste silmadega. Ma elan Mustamäel punastest tellistest tornmaja viimasel korrusel ning meil on päris uhke vannituba, kus on seinas kollased ruudulised plaadid. Sooja vett küll alati pole, aga täna oli ning see oli väga hea, sest mina läksin täna esimessesse klassi. Kooli sõitsin trollibussis koos isaga. Ema ei saanud tulla, sest ta pidi olema tööl.

Aktusel direktori juttu kuulates märkasin, et enamus lapsevanemaid olid täiesti samasugused – peaaegu kõikidel isadel olid vuntsid ja emadel lokilised juuksed. Mõnedel olid ka nii suured ja paksud prillid, mida mina varem näinud ei olnud. Esimese koolipäeva aktuse lõpus juhatasid kaheteistkümnenda klassi poisid ja tüdrukud meie kooliaasta esimesesse tundi. Meie klassiruum oli esimesel korrusel ning ühelt poolt aknast välja vaadates nägime kooli hoovi ja teiselt poolt Reaali Poissi. Hoovis seisis ainult üks auto ning see oli uhke valge Žiguli, millesugust olin näinud ainult isa töö juures tähtsalt direktoril.

Klassiruumi nurgas oli väike laud, mille peal seisis grammofon, millest kõlasid Entel-Tenteli laste laulud. Õpilased, kaasa-arvatud mina, tantsisid ümber väikse laua. Üks minu uutest klassikaaslastest, Arnold, komistas vastu lauda. Grammofoni nõel hakkas hüppama ja kordama sama sõna. Kõik mu klassikaaslased hakkasid naerma ja õpetaja tuli meiega pahandama. Esimeses tunnis õppisime matemaatikat. Õpetaja küsis küsimusi, nagu mis on 2+4, 6–3 ja nii edasi. Hoidsin uhkelt kätt kogu aeg üleval, kuni ta viimaks küsis minu käest. Ma tegelikult ei teadnud vastust, aga tahtsin näida klassi ees targana. Viivitasin tükk aega, kuni keegi teine vastas minu eest. See oli väga piinlik. Mul oli nii raske jätta meelde oma klassikaaslaste nimesid. Tundsin lasteaiast ainult Arnoldit ja Katit. Arvestades, et meie klassis õppis kakskümmend kaheksa õpilast, ei tundnud ma kolmeveeranditki oma klassist. Ma olin nii väsinud, kui tunnid lõpule said, ega suutnud uskuda, et pean kogu selle ja veerandi ülejäänud aastast veel koolis käima. Aga samal ajal olin rõõmus, sest ma ootasin parkla juures oma isa – pärast kooli lubas ta mind viia Raekoja platsile Pingiviini jäätist sööma. Jäätis maksis 2 rubla ning see oli eriline asi. Kui olime koolist sinna jalutanud, siis kahjuks selgus, et seal oli avarii ning kõik jäätis oli ära sulanud. Läksime siis hoopis Kaubahalli, mis oli üsna lähedal ja mõtlesime, et võtame hoopis tavalist Regati jäätist. Isa helistas telefoniputkast igaks juhuks ka emale tööle, et küsida, kas on veel midagi vaja koju osta, kui juba poodi lähme. Ema palus tuua keeduvorsti, kuid poes selgus, et vorstilett oli täitsa tühi.

Õnneks saime siiski ühe jäätise ning minu päev oli korras. Kell 15 läksime trollipeatusesse, aga meil läks halvasti, sest jäime napilt trollist maha. Pidime peatuses ootama veel pool tundi. Minu jaoks oli see nii pikk aeg. Kui viimaks troll peatusesse jõudis, saime koju sõita. Olin nii rõõmus, kui peale pikka päeva kodus oma ema ja kolmeaastast õde nägin. Me mängisime koos õega, kuni ema meid magama sättima hakkas. Ausalt, ma soovin juba, et oleks juba reede ja saaks tagasi kooli minna.

Imogen, lend 003d

 

Kui mina oleksin lumeinimese poeg

Kui mina oleksin lumeinimese poeg, siis mul oleksid võimed teisi kätega ravida ja ma aitaksin vaeseid. Kuuleksin igasuguseid helisid palju tugevamalt ning ma mõistaksin loomadekeelt.

Joosep, lend 007d

 

Kui mina oleksin lumeinimese tĂĽtar

Siis mul oleksid võluvõimed ja ma võluksin nii, et kõigil oleks hea olla ja et venemaa ei tuleks meid ründama ning et Eestis oleks kõikidel turvaline olla.
Kui meid ründaksid sakslased, siis ma võluksin kilbi, mis ei laseks neid meie Eestisse. Isegi, kui midagi juhtuks, võluksin ma kõik halva minema.

Katarina, lend 007d

 

Minu ideaalne koolivaheaeg

Mina tahaksin vaheajal minna Ameerikasse viie tärni hotelli. Veel läheksin ma Legolandi ja tahaksin seal kõiki lõbustusi rahulikult proovida ning kiirustamata poodides käia.

Georg, lend 007d

 

Minu ideaalne koolivaheaeg

Minu ideaalne vaheaeg Londonis ja Hispaanias. Ma käiksin siis veeparkides ja lõbustusparkides ning ma sõidaksin seal kõige hullemate Ameerikamägede peal.

Helin, lend 007d

 

Kuidas elevant pika londi sai

Elas kord ĂĽks elevant. Elevandi suurim soov oli, et ta talvel ujuma saaks minna.

Praegu oli sügis, kõik hakkasid juba soojemat paika otsima, aga elevant ei liikunud kuhugi, ta ikka ootas ja ootas kuni talv tuleb. Lõpuks tuligi elevandi suurim soov – talv.

Elevant läks järve juurde. Ta leidis ühe augu, kus ei olnud jääd. Kui ta vette läks, leidis ta ühe räime. Räim küsib, et mis tal vette asja. Elevant vastab, et ta suurim soov on talvel vees ujuda. Räim ütles, et ta ei tohi enam siia vette tulla ja kui ta kohe ära ei lähe, saab hammustada, aga elevant ei liikunud kuhugi

Räim hakkas elevandi poole minema ja hammustas teda londist. Elevandi lont venis hästi pikaks, lõpuks sai elevant vabaks ja jooksis minema.

Sellest ajast peale on elevandil pikk lont.

Sten Ove, lend 005e

 

Kuidas jänes endale saba sai

Elas kord jänes. Ühel päeval otsis jänes metsas süüa. Ta kuulis kedagi puu taga krabistamas. Seal oli Mari oma emaga. Mari nägi jänest ja tahtis teda endale, aga ema ei lubanud. Emale helistas keegi ja ta läks edasi, lootes, et tüdruk järgneb talle. Mari ei kavatsenud metsast ilma jäneseta ära minna.

Tüdrukul oli kaasas korv, ta pani jänese korvi ja rätiku peale. Ta jooksis emale järgi ja nad läksid koju. Tüdruk läks enda tuppa ja lukustas ukse. Maril oli enda nukumaja.  Ta tõstis jänese nukumajja ning pani talle väikese roosa litritega balletikleidi selga ja krooni pähe. Jänes tahtis esimesel võimalusel ära joosta. Õhtul andis tüdruk jänesele mingeid krõbinaid, need ei olnud üldse head.

Kui ema ütles, et peaks juba magama minema, jooksis Mari jänes süles vannituppa ja lukustas ukse. Ta pesi jänese seebiga puhtaks ja kuivatas fööniga. Lõpuks võttis tüdruk jänese kaissu ja nad jäid magama. Hommikul ärkas jänes enne tüdrukut, ta kasutas võimalust ja lippas ukse poole. Kuid tüdruk ärkas ja jooksis karjudes voodist välja. Ta lõi ukse kõvasti kinni, et jänku ära ei jookseks, aga ta lõi vaese jänese saba ukse vahele.

Sellest ajast peale ongi jänesed arglikud ja lühikese sabaga.

Liisa, lend 005e

 

Tore jalutuskäik

Poiss nägi koera ja mõtles endamisi, et kes võiks olla selle armsa koera peremees. Ta otsustas koera jälgida ja kõndida temaga kaasa. Koer oli väga rõõmus, et poiss temaga kaasa tuli. Lõpuks koer peatus ühe vana maja ees, kus trepil istus hallipäine vanataat. Vanataat tõusis püsti ja muutus väga rõõmsaks oma triibulist koera. Ta arvas, et poiss tõi ta kadunud koera tagasi. Tänutäheks kutsus vanataat poisi tuppa teed jooma. Taat sai aru, et poisile koer väga meeldib. Taat tegi ettepaneku, et poiss võiks käia koeraga jalutamas, kui soovib. Poisile see mõte meeldis. Ja ta hakkas iga päev koera juures käima. Poisist ja koerast said väga suured sõbrad.

Hans Kristian, lend 005e

 

Jõulud

Kuula, kuula löövad kellad,

kuula, kuula jõulukellad.

Kesk lumehangi on hiilgav suur,

uhke kaunis jõulupuu.

 

Jõulupuu – see on suur,

ei kõiguta teda isegi vali tuul.

Tal on ehteks suured mummud,

ets kae need nii nunnud!

 

Istub pere ĂĽmber laua,

Nii võiks jääda teab mis kaua.

Aga kostub vali heli,

uksele tõttab väike veli.

Ukse taga on jõulumees,

kellel pikk habe ees.

Markus, lend 005e

 

Üks tõeline hiire jutt

Ükskord elas üks hiir ja ta mõtles teha endale juustuvabriku. Ta hakkas ehitama. Hiir tegi majale kaks ust ja kaks sammast. Ta kasutas lillat linti ,et maja kaunistada. Kui juustuvabrik valmis sai, ei tulnud sinna keegi.

Ăśks sõber andis talle risti ja ĂĽtles: “Mulle maitsevad porgandid.” Sellepärast, et sõber oli öelnud porgandid, tuli hiirele mõte leiutada porgandijuust ja seda ta ka tegi. Kuid kedagi ei tulnud ikka.

Hiir pani ukse ette risti ja kohe tuli hästi palju inimesi juustuvabrikusse ostma juustu ja vaatama, kuidas juustu tehtakse. Sõber oli mainimata jätnud, et rist toob palju. Jumal oli hiire poolt ja kui ta veel elab, on ta rõõmsalt koos oma juustuvabrikuga õnnelik.

Sandra, lend 004e


Kui ma oleksin suur

Kui ma oleksin suur, siis ma käiksin emal ja isal kĂĽlas. Kui ma oleksin suur, teeksin kõik teistmoodi – elaksin teises kohas.

Ma sooviksin endale kaksikuid ja üliarmsat koera. Ma soovin, et töötaksin tulevikus loomaarstina. Ma soovin, et saaksin hirmust üle ning käiksin ise poes piima, juustu, ananassi, banaani ja maasikaid ostmas. Ma käiksin ise pargis. Ma tahaksin uusi sõpru.

Mena, lend 006e

 

 

 

 

 

 

 

Kommenteerimine on keelatud.

  • Seoses Tallinna Kesklinna Põhikooli läheneva 5. sĂĽnnipäevaga tekkis mõte luua digialmanahh. Mõtte autor oli direktor Jaana Roht. Almanahh sisaldab laste kirjanduslikku ja kunstilist loomingut ning täieneb jooksvalt.